15. juulil 2016 Moskva ja kogu Venemaa pühima patriarhi Kirilli eesistumisel aset leidnud Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi istungist osavõtjad väljendasid oma arvamust 18-26. juunil 2016 Kreeta saarel toimunud kümne Kohaliku Õigeusu Kiriku eesseisja ja piiskoppide Kirikukogu kohta.
Nagu eelnevalt on juba teatavaks saanud, võttis Püha Sinod oma istungil 13. juunil 2016, olles kaalunud olukorda, mis oli tekkinud seoses mitmete Kohalike Õigeusu Kirikute keeldumisega osaleda Õigeusu Kiriku Pühal ja Suurel Kirikukogul varem kehtestatud ajal 18-26. juunil 2016, vastu antud teemat puudutava avalduse.
Avalduses, mis samal päeval saadeti ka Konstantinoopoli pühimale patriarhile Bartholomeosele ja kõikidele Kohalike Õigeusu Kirikute eesseisjatele, sisaldus muu hulgas ka üleskutse toetada Antiookia, Gruusia, Serbia ja Bulgaaria Kiriku ettepanekut Koguõigeusulise Kirikukogu tähtaja edasilükkamisest.
Sellest hoolimata leidis Kreeta saarel 18-26. juunil 2016 aset Kirikukogu, millest võtsid osa kümne Kohaliku Õigeusu Kiriku delegatsioonid. Antiookia, Vene, Gruusia ja Bulgaaria Kirik töös ei osalenud. 16. juunil saatis Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh Kirill Kreeta saarele kokku tulnud Kohalike Kirikute eesseisjatele ja delegatsiooniliikmetele läkituse, milles ta väljendas veendumust, et eriarvamused üksikute Kirikute vahel Püha ja Suure Kirikukogu ettevalmistuse küsimustes ei tohiks saada Õigeusu Kiriku lõhenemise ja ühtsuse nõrgenemise teguriks. Olles märkinud iga Kohaliku Kirikukogu hääle tähtsust ja Antiookia Patriarhaadi nõusoleku puudumist Kirikukogu kokkukutsumiseks, osutas pühim patriarh Kirill asjaolule, et Kreeta kohtumine võib anda oma panuse, valmistamaks ette Püha ja Suurt Kirikukogu, millest võtaksid osa kõik üldtunnustatud Kohalikud Autokefaalsed Kirikud.
Kreeta Kirikukogul vastu võetud dokumendid on kättesaadavad ka Internetis, kuid kuni praeguse ajani ei ole Vene Õigeusu Kirik neid veel ametlikult saanud. Saabunud teadetel on terve rida Kohalike Õigeusu Kirikute hierarhe, kes osalesid Kirikukogu töös, keeldunud allkirjastamast dokumenti „Õigeusu Kiriku suhetest ülejäänud kristliku maailmaga“ selle sisuga mittenõustumise tõttu.
27. juunil 2016 võttis Antiookia Õigeusu Kiriku Püha Sinod vastu avalduse seoses Kreetal toimuva koosoleku läbiviimisega. Avalduses konstateeritakse, et sellel vastu võetud dokumendid ei ole Antiookia Patriarhaadile kohustuslikud, ja rõhutatakse, „et üksmeele põhimõte jääb endiselt kõikide õigeusklike suhete muutumatuks aluseks“. Antiookia Kiriku Püha Sinod tunnistas toimunud kohtumise „eelkokkutulekuks teel Koguõigeusulise Kirikukogu poole“, sellel vastu võetud dokumendid aga mittelõplikeks ja diskussioonile avatuiks. Samuti märgitakse avalduses, et Antiookia Kirik kutsus üles Kirikukogu edasi lükkama, „et tugevdada koguõigeusklikku ühtsust, kindlustada õigeusklik üksmeel vaidlusalustes küsimustes, mis seisavad Kirikukogu päevakorras, ja luua eklesioloogilised tingimused kõikide Autokefaalsete Õigeusu Kirikute osalemiseks selles.“ Avalduses rõhutatakse, et Kirikukogu, mis algselt oli kavandatud kui Koguõigeusklik, viidi läbi ilma Kirikuteta, „mille esindajad moodustavad enam kui poole kogu maailma õigeusklikest“.
9. juunil 2016 teatas Bulgaaria Õigeusu Kiriku Püha Sinodi kantselei, et Kirikukogu dokumentide ametliku kättesaamise järel antakse need edasi Bulgaaria Patriarhaadi metropoliitidele tähelepanelikuks uurimiseks, pärast mida avaldab Püha Sinod oma suhtumise Kreeta Kirikukogu otsustesse.
Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi istungist osavõtjad tunnistasid, et Kreetal toimunud Kirikukogu, millest võtsid osa viieteistkümnest Kohalikust Autokefaalsest Õigeusu Kirikust kümne eesseisjad ja piiskopid, oli tähtis sündmus Õigeusu Kiriku kirikukogude protsessis, mis algas Esimese koguõigeusulise nõupidamisega Rodose saarel 1961. aastal.
Rõhutati, et üldkirikliku koostöö aluseks kogu kirikukogu protsessi vältel on olnud konsensuse põhimõte. Sinod konstateeris, et Kirikukogu läbiviimine mitmete Autokefaalsete Õigeusu Kirikute nõusoleku puudumisel rikub seda põhimõtet, mille tulemusel ei saa Kreetal toimunud Kirikukogu vaadelda kui Koguõigeusklikku, ja sellel vastu võetud dokumente kui üldkiriklikku konsensuse väljendust. Sellega seoses toodi esile Antiookia Patriarhaadi Püha Sinodi seisukoht.
Vene Õigeusu Kiriku Sinod tegi sinodaalsele piibellik-teoloogilisele komisjonile ülesandeks pärast Kreeta Kirikukogu poolt heaks kiidetud dokumentide ametlikult kinnitatud koopiate kättesaamist need avaldada ja uurimise alla võtta, arvestades sealjuures ka kõrgestipühitsetud piiskoppide, vaimulike õppeasutuste, teoloogide, vaimulikkonna, mungaelupidajate ja ilmalike inimeste võimalikke vastukajasid ja märkuseid. Mitmekülgse uurimustöö järeldused esitatakse Pühale Sinodile.