Eluloolised andmed
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (ilmaliku nimega Vjatšeslav Vassiljevitš Jakobs) sündis 19. juunil 1924 Tallinnas pärast revolutsiooni Eestisse sattunud tsaariarmee polkovniku perekonnas, olles ema poolt juba viiendat põlve Tallinna kodanik. 1943. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja teenis köstrina Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) kirikus. 19. augustil 1945 pühitses Tallinna ja Eesti ülempiiskop Pavel (Dmitrovski) ta diakoniks, 8. veebruaril 1948 Tallinna ja Eesti piiskop Issidor (Bogojavlenski) aga preestriks, määrates Haapsalu Maarja Magdaleena koguduse esipreestriks. 1951. aastal lõpetas isa Vjatšeslav kaugõppes Leningaradi Vaimuliku Seminari. 1951-1957 teenis ta preestrina Vologda piiskopkonnas. 27. veebruaril 1957 vahistas Vologda oblasti KGB ta “nõukogudevastase agitatsiooni” eest (mis sisuliselt tähendas religioosse sisuga raamatute omamist ja vestlusi usklikega). 16. mail 1957 mõistis Vologda Oblastikohus ta VNFSV Kriminaalkoodeksi 1. osa 58-10 paragrahvi alusel süüdi ja karistas 10 aastase vabadusekaotusega. Kinnipidamisaeg möödus Mordva (Dubravlagi) poliitvangilaagrites. 12. septembril 1960 lühendas Ülemkohus kinnipidamisaega 5 aastani. Mordva ANSV Ülemkohtu otsusega 7. septembrist 1960 vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt. Rehabiliteeritud 14. oktoobril 1988. 1960. septembris pöördus isa Vjatšeslav tagasi Eestisse ning määrati novembris Tallinna Ristija Johannese kiriku esipreestriks, kellena ta teenis kuni piiskopiks pühitsemiseni.
20. juulil 1990, esimesel Püha Sinodi istungil, mis toimus Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II-e eesistumisel, valiti mitrakandja ülempreester Vjatšeslav Jakobs Eesti Piiskopkonna Valitsuse nõukogu liikmeks ning seejärel määrati ka nõukogu esimeheks. 21. augustil 1990 pühitseti ta Petseri Jumalaema Uinumise kloostris mungaks Korneliuse nimega, 6. septembril 1990 ülendati aga arhimandriidiks. 14. septembril toimus Tallinna Neeva Aleksandri peakirikus arhimandriit Korneliuse nimetamine Tallinna piiskopiks ja patriarhlikuks vikaariks. Hirotoonia, mis toimus 15. septembril, viisid läbi Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh Aleksius II, Helsingi metropoliit Tihhon (Soome Õigeusu Kirikust), Tambovi piiskop Jevgeni, Podolski piiskop Vikotor ning Novgorodi piiskop Lev. Seoses Püha Sinodi Eesti Õigeusu Kirikule autonoomia andmise otsusega sai piiskop Korneliusest Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja tiitliga “Tallinna ja kogu Eesti piiskop”. 1995. aastal ülendati ta peapiiskopi seisusesse.
6. novembril 2000 anti valitseja Korneliusele Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi tiitel.
Läkitused ja sõnavõtud
Valitseja Korneliuse mälestused, jutlused, läkitused ja teised ülesastumised.